I perioodi 2. nädal

Nädala mõte: “Sedasama leiad sa siit”
Ühe Lähis-Ida loo järgi saabus kord üks noor mees väikesesse külla oaasi ääres. Ta astus ühe vana mehe juurde ja küsis: “Millised inimesed selles külas elavad?” Vanamees vastas küsimusega: „Millised inimesed elavad seal, kust sina tuled?” „Oh, pahad ja egoistlikud,” vastas nooruk, “ja ma olen rõõmus, et olen sealt lõpuks lahkunud!” Siis vastas vanamees: „Sedasama leiad sa ka meie külast.”
Samal päeval saabus ka teine noormees külla oaasi ääres ja nähes vanameest, küsis ka tema: „Millised inimesed elavad selles küllas?” Vanamees vastas sama küsimusega: „Aga millised inimesed elavad seal, kust sina tuled?” „Oh, suurepärased inimesed. Nad on ausad, sõbralikud, suuremeelsed, ja tegelikult on mul kahju, et pidin sealt lahkuma.” „Nii, sedasama leiad sa ka meie külast,” vastas vanamees ka seekord.
Teine külaelanik oli mõlemat vestlust pealt kuulnud ega saanud jätta vanamehelt küsimata: „Kuidas on võimalik anda samale küsimusele kaks nii erinevat vastust!?” Vanamees vaatas talle silma ja vastas: „Igaüks kannab oma südames seda õhkkonda, milles ta ise elab. See, kes ei leidnud midagi uut ja head seal, kus ta elas, ei saa seda leida ka siin. Teine, kes leidis sõpru oma kodukohas, leiab neid kindlasti ka siin, sest meie suhtumine inimestesse ja olukordadesse on ainuke asi, mida saame tegelikult ise kontrollida.”
Külaelanik sai teada, et tavaliselt leiame teistes inimestes just seda, mida kanname enda südames. Ja kui meil tekib probleeme, kui meile tundub, et teised ei mõista meid, võiksime peatuda ja vaadata, mis meie südames on. Võib-olla saame muuta iseenda suhtumist teistesse inimestesse või olukordadesse. See meenutab Püha Risti Johannese (16. saj.) sõnu: “Pane armastust sinna, kus ei ole armastust, ja sa leiad armastust.”