II perioodi 2. nädal

Nädala mõte: tänulikkus
Novembris meenutame tänulikkusega sellest maailmast juba lahkunud lähedasi. Loomulikult mõtleme eriti oma sugulastele ja esivanematele. Kui palju tänu oleme neile võlgu! See aeg annab uue võimaluse taas avastada kõik need kingitused, mis oleme oma elus saanud ja millega võime olla juba liigagi harjunud.
Ühes telesaates küsis saatejuht heategevusele pühendunud naiselt, miks ta seda teeb. Mis paneb teda sedaviisi teiste nimel vaeva nägema? Selle keskealise naise vastus oli äärmiselt selge. Mõne aasta eest oli ta saanud teada, et tema vanus oli juba siis aasta võrra kõrgem, kui ühe vaese riigi naiste keskmine eluiga. Ja see tõsiasi pani teda sügavalt mõtlema. „Mulle on nii palju antud … ja nüüd on mul võimalus ja kohustus ka teistele midagi anda!” Hiljem mõistis see naine, et keegi meist ei tea, kui pikk elu meile on antud elada. Me ei tea, kas meie elu lõpeb kümnete aastate, mõne aasta, paari kuu, nädala või koguni päeva pärast. Tõtt-öelda ei saa me ka oma elu pikkust kuigi palju mõjutada. Küll aga saame mõjutada seda, kuivõrd ulatub meie elu laiusesse! Lai on elu, millesse mahub palju inimesi; see on elu, kuhu mahub palju armastust, rõõmu, enese andmist ja ohvrite toomist teiste heaks.
Looja on teinud meile suurima võimaliku kingituse – andnud meile elu. Saame Teda selle eest tänada, tehes oma elu võimalikult laiaks. Just sellisel moel, nagu on meile eeskujuks olles näidanud oma eluga need, keda sel kuul armastuse ja tänutundega mäletame.