IV perioodi 4. nädal

Nädala mõte: alandlikkus
Apostlite ajal kiirustasid inimesed oma muredega abi otsides nende juurde. Hädasolijaid lohutas ainuüksi mõte, et neist mööduvast Peetrusest langev vari on raviv.
Ka meie heidame varje oma eluteele ning meie elu peegeldub meid ümbritsevas. Nii tuleks ka meil mõelda ning pingutada, et need peegeldused tooksid kasu, kergendust ja oleksid ravivad. Me mõjutame teisi enda ümber teadlikult, aga ka tahtmatult ja märkamatult. Meie olemusest kiirgub midagi tabamatut meie ümber samuti nagu levib lilledest õhku täitvat õrna lõhna. Oma olemisega saame teisi aidata või segada. Inimlikud omadused ja puudused on nakkavad ning meile endale märkamatult puudutavad ka teisi. Kui see mõju on hea, meenutab see mägede õhu tervendavat värskust.
Milline vari langeb minust? Kas see mõjub kui mürkmao hammustus või elupuu raviv vili? Kas inimene, kellega kohtun kasvõi põgusalt, tunneb end sellest häiritult või rõõmustab?
(väljavõte “Tundmatu preestri päevikust“)