IV perioodi 6. nädal

Nädala mõte: KUTSUMUS JA VASTUTUS
“…Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte. Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis. Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru. Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: “Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!” Ta isand lausus talle: “Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: “Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!” Ta isand lausus talle: “Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: “Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!” Tema isand aga vastas talle: “Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga. Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on” (Mt. 25,14-30)
Tähendamissõna talentidest aitab meil natuke mõtiskleda veel meie kutsumuse üle ja pöörata tähelepanu vajadusele tunda vastutust saadud talentide ja armude eest. Looja on kinkinud meile palju looduse, meie vanemate ja kooli kaudu. Kuidas paneme neid andeid vilja kandma meie elus? Tähtis pole see, kas neid on rohkem või vähem, vaid kui suuremeelselt sellele kutsele vastame. Oleks kurb peita need maa sisse ja jätta meie võimed ja anded vilja kandmata, kui saaksime panna neid teisi inimesi ja ühiskonda teenima. Kui tunneme, et oleme oma talendi maa sisse peitnud, on ehk aeg see välja kaevata ja panna see vilja kandma! Tähtis pole see, kas meie talendid on suured või väikesed, kas need säravad või mitte, kas teised saavad neid näha ja imetleda. Olulisim on anda suuremeelselt ja rõõmsalt endast parim!