I perioodi 3. nädal

Nädala mõte: mõista, see tähendab andestada
Mõista – see tähendab ka andestada. Kui oleme õppinud enesele otsa vaatama ning teame, et me pole veatud, siis ei ole ju üllatav, et ka teistel on oma nõrgad küljed! Iga enda tehtud viga võib muutuda millekski heaks, kui sellest õppida ning sama eksimust mitte korrata. Teiste vigadesse peaksime aga suhtuma sama mõistvalt – kui need aitavad meil mõista ja kaaslast paremini aidata, on tegu väärtusliku õppetunniga, sest keegi pole teistest kehvem. Pealegi ei ole elus sugugi oluline, et me kunagi ei komistaks, vaid et me alati üritaks end püsti ajada. Mõelge sellele, kuidas õpivad käima väikesed lapsed!
Mõistmine hõlmab ka empaatiavõimet. Et kellegi tegude tagamaid taibata, peaksime püüdma end kujutleda tema asemel, näha olukorda tema silme läbi. Sel juhul avanevad ka meie silmadele asjad, mida me enne ei oleks osanud näha ega tähele panna. Kui oleme kellelegi toeks, saame aru tema raskustest ja muredest ning püüame tõesti aidata, siis ei kanna me viha, ei kibestu ning suudame ka andestada. Kes ei suuda andestada, jääb õnnetuks. Andestamine aga on suure ja sügava rõõmu allikaks.

I perioodi 2. nädal

Nädala mõte: “Sedasama leiad sa siit”
Ühe Lähis-Ida loo järgi saabus kord üks noor mees väikesesse külla oaasi ääres. Ta astus ühe vana mehe juurde ja küsis: “Millised inimesed selles külas elavad?” Vanamees vastas küsimusega: „Millised inimesed elavad seal, kust sina tuled?” „Oh, pahad ja egoistlikud,” vastas nooruk, “ja ma olen rõõmus, et olen sealt lõpuks lahkunud!” Siis vastas vanamees: „Sedasama leiad sa ka meie külast.”
Samal päeval saabus ka teine noormees külla oaasi ääres ja nähes vanameest, küsis ka tema: „Millised inimesed elavad selles küllas?” Vanamees vastas sama küsimusega: „Aga millised inimesed elavad seal, kust sina tuled?” „Oh, suurepärased inimesed. Nad on ausad, sõbralikud, suuremeelsed, ja tegelikult on mul kahju, et pidin sealt lahkuma.” „Nii, sedasama leiad sa ka meie külast,” vastas vanamees ka seekord.
Teine külaelanik oli mõlemat vestlust pealt kuulnud ega saanud jätta vanamehelt küsimata: „Kuidas on võimalik anda samale küsimusele kaks nii erinevat vastust!?” Vanamees vaatas talle silma ja vastas: „Igaüks kannab oma südames seda õhkkonda, milles ta ise elab. See, kes ei leidnud midagi uut ja head seal, kus ta elas, ei saa seda leida ka siin. Teine, kes leidis sõpru oma kodukohas, leiab neid kindlasti ka siin, sest meie suhtumine inimestesse ja olukordadesse on ainuke asi, mida saame tegelikult ise kontrollida.”
Külaelanik sai teada, et tavaliselt leiame teistes inimestes just seda, mida kanname enda südames. Ja kui meil tekib probleeme, kui meile tundub, et teised ei mõista meid, võiksime peatuda ja vaadata, mis meie südames on. Võib-olla saame muuta iseenda suhtumist teistesse inimestesse või olukordadesse. See meenutab Püha Risti Johannese (16. saj.) sõnu: “Pane armastust sinna, kus ei ole armastust, ja sa leiad armastust.”

I perioodi 1. nädal

Nädala mõte: Maarjapäev, 8. september
Oi Maarjamaa Ema, me ilu ja au!
Sul tänu toob täna me kiituse laul:
Ave, ave, ave Maria!
Ave, ave, ave Maria!
„Ei kaunimat leidunud Tõotud Maal“,
Sul sõna sai saadetud päästmise aal:
Ave, ave, ave Maria!
Ave, ave, ave Maria!
Meid juhata Ema, siin Maarjamaa teel;
meid aita, et aina Sul laulame veel:
Ave, ave, ave Maria!
Ave, ave, ave Maria!

1. september 2016

10.00 II-IV klassi aktus
10.30 II-IV klassi klassijuhataja tund
10.45 I klassi laste ja vanemate kogunemine rongkäiguks Sipsiku lasteaia juures
11.00 Kohila koolide esimeste klasside laste rongkäik
11.30 Koolipere ühine pilt mõisa trepil
11.40 I klasside aktus, sellele järgneb pildistamine ja klassijuhataja tund