I perioodi 2. nädal

Nädala mõte: “Sedasama leiad sa siit”
Ühe Lähis-Ida loo järgi saabus kord üks noor mees väikesesse külla oaasi ääres. Ta astus ühe vana mehe juurde ja küsis: “Millised inimesed selles külas elavad?” Vanamees vastas küsimusega: „Millised inimesed elavad seal, kust sina tuled?” „Oh, pahad ja egoistlikud,” vastas nooruk, “ja ma olen rõõmus, et olen sealt lõpuks lahkunud!” Siis vastas vanamees: „Sedasama leiad sa ka meie külast.”
Samal päeval saabus ka teine noormees külla oaasi ääres ja nähes vanameest, küsis ka tema: „Millised inimesed elavad selles küllas?” Vanamees vastas sama küsimusega: „Aga millised inimesed elavad seal, kust sina tuled?” „Oh, suurepärased inimesed. Nad on ausad, sõbralikud, suuremeelsed, ja tegelikult on mul kahju, et pidin sealt lahkuma.” „Nii, sedasama leiad sa ka meie külast,” vastas vanamees ka seekord.
Teine külaelanik oli mõlemat vestlust pealt kuulnud ega saanud jätta vanamehelt küsimata: „Kuidas on võimalik anda samale küsimusele kaks nii erinevat vastust!?” Vanamees vaatas talle silma ja vastas: „Igaüks kannab oma südames seda õhkkonda, milles ta ise elab. See, kes ei leidnud midagi uut ja head seal, kus ta elas, ei saa seda leida ka siin. Teine, kes leidis sõpru oma kodukohas, leiab neid kindlasti ka siin, sest meie suhtumine inimestesse ja olukordadesse on ainuke asi, mida saame tegelikult ise kontrollida.”
Külaelanik sai teada, et tavaliselt leiame teistes inimestes just seda, mida kanname enda südames. Ja kui meil tekib probleeme, kui meile tundub, et teised ei mõista meid, võiksime peatuda ja vaadata, mis meie südames on. Võib-olla saame muuta iseenda suhtumist teistesse inimestesse või olukordadesse. See meenutab Püha Risti Johannese (16. saj.) sõnu: “Pane armastust sinna, kus ei ole armastust, ja sa leiad armastust.”

I perioodi 1. nädal

Nädala mõte: Maarjapäev, 8. september
Oi Maarjamaa Ema, me ilu ja au!
Sul tänu toob täna me kiituse laul:
Ave, ave, ave Maria!
Ave, ave, ave Maria!
„Ei kaunimat leidunud Tõotud Maal“,
Sul sõna sai saadetud päästmise aal:
Ave, ave, ave Maria!
Ave, ave, ave Maria!
Meid juhata Ema, siin Maarjamaa teel;
meid aita, et aina Sul laulame veel:
Ave, ave, ave Maria!
Ave, ave, ave Maria!

1. september 2016

10.00 II-IV klassi aktus
10.30 II-IV klassi klassijuhataja tund
10.45 I klassi laste ja vanemate kogunemine rongkäiguks Sipsiku lasteaia juures
11.00 Kohila koolide esimeste klasside laste rongkäik
11.30 Koolipere ühine pilt mõisa trepil
11.40 I klasside aktus, sellele järgneb pildistamine ja klassijuhataja tund

Eesti mõisad 2016

Hoovide päev 2016

Tööpakkumised

Kohila Mõisakool ootab 2016/2017 õppeaasta algusest oma perre õpetajaid, kes peavad õigeks tõekspidamisi, millest kool oma pedagoogilises kontseptsioonis. lähtub.

Osalise koormusega kehalise kasvatuse õpetajat, kes õpetab poistele ka judo aluseid.
Osalise koormusega muusikaõpetajat, kes tunneb ja suudab lastes aidata kujundada huvi ja oskusi vanamuusika traditsioonis.
Osalise koormusega eripedagoogilise ettevalmistusega õpetajat.

Palume saata avaldus koos CV ja motivatsioonikirjaga meiliaadressile anu@kohilamoisakool.ee hiljemalt 21. augustiks 2016. a.

Keskkonnahariduslikud õppeprogrammid 2015/2016 õa

Kohila Mõisakool osales projektis 9843 “Keskkonnahariduslikud õppeprogrammid Kohila Gümnaasiumi, Kohila Mõisakooli ja Kohila valla lasteaedadele 2015/2016 õppeaastaks”. Programmist said osa 63 õpilast.

09.10.2015 3. klass: Vesi kui aine
16.10.2015 2T klass: Eestimaa kivide kuningas
29.01.2016 1T klass: Kes elab metsa sees
29.04.2016 1P klass: Kevad tuleb
4.05.2016 2P klass: Retk Rabivere Rappa
24.05.2016 2. klassid: Puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed
17.05.2016 1. klassid: Loomaaed, erinevad elukeskkonnad

Projekti finantseeris KIK.

KIK_logo_RGB Kohila KHK logo1

V perioodi 7. nädal ja vaheaeg

Nädala mõte: SEE ONGI ARMASTUS
Arvatavasti nõustuvad kõik sellega, et millegi sügav käsitlemine eeldab teatavat tõsidust. Aga kas „tõsine“ tähendab tingimata karmi nägu ja keerulisi mõisteid? Mõelgem sellele, mis tõsidusega eriliselt seostub: põhjalikkus, ausus, püsivus, lojaalsus, töökus… Kas saab olla tõsiselt rõõmus? Ja veel, kas saab käsitleda tähtsaid teemasid ka tõsiselt naljakalt? Mida tähendab olla õpetatud? Ja milleks õpetatud olla? Teadus, tarkus, arukus, armastus… Kas keha on meie hinge vangla või midagi enamat? Kus peitub tõeline tarkus? Mis tähendab vaimne elu? Ja mis maine? Mis teeb tegelikult elu suureks?
Püha Jaakobus esimesel sajandil nõnda sõnastas : “Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.” (Jaakobuse kiri 3:17)
On neid, kes ihkavad tarkust teadmise pärast – see on uudishimu; on teisi, kes soovivad seda kuulsuse pärast – see on edevus; ja mõningaid, kes otsivad seda, et rikastuda – see on rumal äri. On ka neid, kes soovivad teadmisi saada selleks, et ennast harida – see on mõistlikkus. Ja neid, kes tarkust selleks otsivad, et teisi harida – see ongi armastus.
Õppida selleks, et teisi harida, neid teenida – see on armastus. Sellega tegelesime terve kooliaasta jooksul kõik, igaüks enda vastutusel. Sellel aastal võime jälle öelda: Kui hea oli olla koos! Just sõna “jälle” annab sellele mõttele õige jõu.
Ilusat kooliaasta lõppu kõigile!

V perioodi 5. nädal

Nädala mõte: KANNATLIKKUS
”On neid, kes võitlevad ühe päeva ja nad on head. On neid, kes võitlevad ühe aasta ja nad on paremad. On neid, kes võitlevad palju aastaid ja nad on palju paremad. Aga on ka neid, kes võitlevad terve elu: nemad on asendamatud.” (Bertolt Brecht) Need sõnad kutsuvad meid mõtlema inimeste peale, kes on teiste jaoks alati olemas, kuigi mõnikord nähtamatult, kes liiguvad alati ülespoole keskkonnas, kus nad elavad, ja kes oskavad tajuda positiivset neid ümbritsevais inimestes. Meiegi võime omada või endis arendada sellist hoiakut. Sõbralikku ja leplikku sõna on kerge öelda, aga kui raske see mõnikord võib tunduda! Meid takistavad väsimus, mured, vahest ka ükskõiksus… Möödume teistest, vaatame neile silma ja saame aru, et üks heasoovlik sõna võiks neis midagi äratada. See, mis mõnikord seda head hoiakut takistab, on meie kannatamatus teiste inimeste nõrkuste osas. Nendel, kellesse suhtume kannatamatult, võivad tõesti olla mõned iseloomuvead. Aga kui pöörame liiga palju tähelepanu nõrkustele, võib see muutuda kinnismõtteks, mis ei võimalda hiljem muud näha. Ja eks ole sageli nii, et need „nõrkused“ pole päris nõrkused, vaid pelgalt erinevad mõistmise, tunnetamise ning eneseväljenduse viisid?

Kui mõistame, et kurdame sageli teiste üle, seisame ehk väljakutse ees: teha väike või suur, aga tõeline pingutus selleks, et arendada endas kannatlikkust, mis on üks äärmiselt tähtis iseloomu tugevus, ning püüda olla nende inimeste sarnane, kellest rääkisime teksti alguses. „Oled rahutu. Vaata, ükskõik, mis ka ei juhtuks sinu siseelus või sind ümbritsevas maailmas, ära unusta, et sündmuste või inimeste tähtsus on väga suhteline. Rahune, las möödub aeg, ja seejärel, vaadates sündmustele ja inimestele eemalt ning rahulikult, avaneb sulle perspektiiv, paned iga asja õiges suuruses tema õigele kohale. Kui tegutsed sellisel viisil, oled õiglasem ja hoiad ära palju muresid.“ (püha Josemaría E. Tee, 702)