Nädala mõte: ARMASTUSE LOOGIKA
„Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas… Ja kõik läksid ennast kirja panema, igaüks oma linna. Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt, et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga… Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.“ (Lk 2:1-6).
Ning Petlemmas sündis siia ilma meie Jumal, Jeesus Kristus. Laudas, sest majas ei olnud ruumi. Ja tema Ema mähkis ta mähkmeisse ja asetas sõime… Pisut enam kui nädala pärast tähistame peredega jõule. Millest jõulud meile kõnelevad – millest räägivad meile Petlemma sündmused?
Petlemm õpetab meile armastuse loogikat. Jõulupäeval seisame armastuse sõnumi ees, Jumala armastuse loogika ees. Kõigeväeline Looja, kes saab inimeseks, väikeseks inimeseks, vaeseks lapseks. Lapseks, kellel pole suuremat varandust kui laut ja sõim, kuhu sündida. Oleme ehk harjunud imetlema suuri ja tähtsaid inimesi, aga samas tunneme mõnikord nende ees teatud kartust. On kergem läheneda pisikesele ja väetile inimesele, kes vajab meie abi. Ehk on Jumal selle tee valinud. Ta on õpetanud meile niimoodi armastuse loogikat: armastada tähendab olla teisele kättesaadav.
Pühade ajal oleme tavalisest rohkem kodus ja perega. Tunneme, kui tähtis on meie pere ühtsus. Ja kui oleme aasta jooksul tülitsenud, kui on olnud arusaamatusi, siis neil päevil unustame selle ja oleme üksteisele väga lähedal! Kui vaja, on sel ilusal ajal kindlasti kergem andestada. See, mida oleme koolis viimastel päevadel teinud ja kogenud – Jõuluevangeeliumi etenduseks valmistumine, maja kaunistamine, kontserdid… – kõik see on kindlasti meile õpetanud, milline suur rõõm sünnib armastuse loogikast! Kandkem seda rõõmu enestega koju ja oma lähedaste juurde.