Nädala mõte: PÜSIVUS
Kevad on käes ja suvevaheaeg paistab silmapiiril. Aasta alguses mõtlesime kooliaastast, nagu oleks see üks suur sümfoonia. Nüüd seisab meie ees väljakutse: tõlgendada aasta sümfooniat sama suure või isegi suurema innustuse, keskendumise ja südamega kui aasta alguses. Nüüd teame, kui ilusasti see kõlab! Kindlasti oleme kõik selle aasta jooksul palju tööd teinud – nii õpilased, õpetajad kui ka vanemad. Nüüd avaneb meil võimalus viia tehtud pingutused suure hoolsusega lõpuni. Oleme aasta jooksul pööranud tähelepanu mitmetele asjadele nagu koolivorm, kord klassis, töölaual ja kodus oma toas… Oleme rääkinud ka täpsusest – sellest, kuidas jõuda kooli ja igasse tundi õigel ajal… Sellised asjad ei muutu kunagi tühjaks rutiiniks, kui teeme neid armastusest teiste vastu ja näeme nendes võimalust kasvada hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks.
„Õnnis on rataskaevu ringi ajava eesli püsivus. Alati ühtlase sammuga. Alati seesama ring. Üks päev ja teine – kõik on ühesugused. Kuid ilma selleta ei küpseks viljad, ei vohaks köögiviljaaed ega lõhnaks lilled.” (püha Josemaría E. “Tee”, 998)
Kuidas võiksime selle mõtte oma tegemistes ellu viia?