Nädala mõte: püsivus
Pärast vaheaega algab viimane õppeperiood. Teiste sõnadega ei ole jäänud rohkem kui poolteist kuud kooli! Meil on ees väljakutse: lõpetada kooliaasta sama innustusega, kui me seda alustasime. Võiks mõelda, et kunsti võlu saladus peitub detailides. Meie õppeaasta on selles mõttes ka kunstiteos. Oleme kõik selle jooksul palju tööd teinud – nii õpilased, õpetajad kui ka vanemad. Meie ees seisab nüüd võimalus viia see suure hoolsusega lõpuni. Oleme aasta jooksul pööranud tähelepanu asjadele nagu koolivorm, kord klassis, töölaual ja kodus oma toas… Oleme ka täpsusest rääkinud: jõuda kooli ja igasse tundi õigel ajal… Need asjad ei muutu kunagi tühjaks rutiiniks, kui teeme neid armastusest teiste vastu ja näeme nendes võimalust kasvada hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks.
“Õnnis on rataskaevu ringi ajava eesli püsivus. Alati ühtlase sammuga. Alati seesama ring. Üks päev ja teine – kõik on ühesugused. Kuid ilma selleta ei küpseks viljad, ei vohaks köögiviljaaed ega lõhnaks lilled (…)”. (Tee, 998). Kuidas võiksime kanda selle mõtte üle oma ellu?