I perioodi 3. nädal

Nädala mõte: mõista, see tähendab andestada
Mõista – see tähendab ka andestada. Kui oleme õppinud enesele otsa vaatama ning teame, et me pole veatud, siis ei ole ju üllatav, et ka teistel on oma nõrgad küljed! Iga enda tehtud viga võib muutuda millekski heaks, kui sellest õppida ning sama eksimust mitte korrata. Teiste vigadesse peaksime aga suhtuma sama mõistvalt – kui need aitavad meil mõista ja kaaslast paremini aidata, on tegu väärtusliku õppetunniga, sest keegi pole teistest kehvem. Pealegi ei ole elus sugugi oluline, et me kunagi ei komistaks, vaid et me alati üritaks end püsti ajada. Mõelge sellele, kuidas õpivad käima väikesed lapsed!
Mõistmine hõlmab ka empaatiavõimet. Et kellegi tegude tagamaid taibata, peaksime püüdma end kujutleda tema asemel, näha olukorda tema silme läbi. Sel juhul avanevad ka meie silmadele asjad, mida me enne ei oleks osanud näha ega tähele panna. Kui oleme kellelegi toeks, saame aru tema raskustest ja muredest ning püüame tõesti aidata, siis ei kanna me viha, ei kibestu ning suudame ka andestada. Kes ei suuda andestada, jääb õnnetuks. Andestamine aga on suure ja sügava rõõmu allikaks.