Nädala mõte: SEE ONGI ARMASTUS
Arvatavasti nõustuvad kõik sellega, et millegi sügav käsitlemine eeldab teatavat tõsidust. Aga kas „tõsine“ tähendab tingimata karmi nägu ja keerulisi mõisteid? Mõelgem sellele, mis tõsidusega eriliselt seostub: põhjalikkus, ausus, püsivus, lojaalsus, töökus… Kas saab olla tõsiselt rõõmus? Ja veel, kas saab käsitleda tähtsaid teemasid ka tõsiselt naljakalt? Mida tähendab olla õpetatud? Ja milleks õpetatud olla? Teadus, tarkus, arukus, armastus… Kas keha on meie hinge vangla või midagi enamat? Kus peitub tõeline tarkus? Mis tähendab vaimne elu? Ja mis maine? Mis teeb tegelikult elu suureks?
Püha Jaakobus esimesel sajandil nõnda sõnastas : “Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.” (Jaakobuse kiri 3:17)
On neid, kes ihkavad tarkust teadmise pärast – see on uudishimu; on teisi, kes soovivad seda kuulsuse pärast – see on edevus; ja mõningaid, kes otsivad seda, et rikastuda – see on rumal äri. On ka neid, kes soovivad teadmisi saada selleks, et ennast harida – see on mõistlikkus. Ja neid, kes tarkust selleks otsivad, et teisi harida – see ongi armastus.
Õppida selleks, et teisi harida, neid teenida – see on armastus. Sellega tegelesime terve kooliaasta jooksul kõik, igaüks enda vastutusel. Sellel aastal võime jälle öelda: Kui hea oli olla koos! Just sõna “jälle” annab sellele mõttele õige jõu.
Ilusat kooliaasta lõppu kõigile!